-liiakene-'n blogi

 Igal hingel on keegi, keda oodata
oodata nii, et hing on valus,
ootamine mis näib mõtetu,
kuid ei leia me sellele vastust,
miks me ikka ootame..

Igal hingel on süda, mis kannatab,
kannatab mõtetult kellegi pärast,
sest ta teab et poleks mõtet,
valada pisaraid ja verd,
sest need ei jõuaks sinuni,
et sa teaksid kuidas ta kannatab..

Igal hingel on õnne ja rõõmu,
nautida elu ja unustada minevik,
sest pole ta ainus,
kes väärib sind,
kui jätab sind ootama,
ise lootes et andestad talle kunagi..

Igal hingel on olemas keegi,
kes salaja armastab
ja sind oma mõtetes kaasas kannab,
kuigi talle näib see lootusetu soov,
et võiksid armastada teda,
kuid sa ei tea,

 Sind, kallis, sind, näen vaid unes,
ilmsi sind küll ma ei näe.
Vaid unenäos külla tuled.
Kaod siis kui kord koitma lööb päev.
Sul järgneksin ma, kui sa ilmuks kord veel,
ma usun, taas meil oleks olla hea.
Küll tahaks ma, et ükskord jõuaks kätte õnneviiv,
mil sind ükskord veel kohtaksin siin.

Sind, kallis, sind, näen ma unes,
juustel sul helk tähekiir.
Silmis on öö virvatuled
ja näol kuldne kuupaisteviir.

Jah, sind, kallis, sind näen ma unes,
juustel sul helk tähekiir.
Silmis on öö virvatuled
ja näol kuldne kuupaisteviir.

 Ära ytle, et elu on inetu ja halb,
oma koormat, et kanda ei j6ua.
Ole uhke ja sirge sa saatuse all
ära iialgi kergemat n6ua.
Varja maailma eest oma pisaraid,
naeru selle eest k6igiga jaga.
Ära kadetse naabrite varandust
vaeseid iial ei tylita vargad.
Hoia puhtana enesearmastus
hoia s6nu, mis pyhad ja kallid.
Ära ytle, et hommik on udune,
et sa päikest enam ei näe.
Vaata ringi, kui palju on ilusat
tuleb uskuda ainult ja loota...
Ära kuluta tundmusi tuultele,
sest tagasi p6rkavad nooled.
Ära ytle, et elu on inetu ja halb,
et väsinud oled ta vaevast.
Pyya alati aimata pilvede alt
heledat lapikest sinisest taevas

 Olen ekslenud tühjal pinnal ,
südamesse toonud on kurbus,
mul piina,ei saa ma lahti sellest piinast,
mis närib ja järab nagu koi su südme sees.
Kõik kaunis oli ja kuidagi ,närtsinud lillekese
tunne on sees kesmuutkui kuivab
ja lõpuks tolmuna pühitakse teelt.

Ei ole mul muresid kellegiga jagada,
kõigil siin ilmas on raske,
mitte kedagi koormata ma ei taha,
südamesse jääb se valu tühjus ja piin....

 Sul käte vahel ma sulan
kui jäätis päikese käes
veel õli tulle ma valan
et kaua hõõguksid söed
mind see siiski külmaks jätab
on terasest süda sul sees
mind kui tarbeeset sa võtad
kes su heaks kõike teeb

Sinu jaoks ma olin valmis
andma parima
sest sa olid mulle kallis
kuid nüüd see unusta
oma väärtust kõrgelt hindan
ja end ma kalliks pean
vabana ja rõõmsalt hingab
kui sind ei kuule ma

kuid nüüd olen ma näinud
elu karmi pahupoolt
nüüd olen paljud käinud
ja tulnud teiselt poolt
julgen öelda mida arvan
julgen olla vastik harva
ma ei pea sul meeldima

 Miks on inimesed üksteise vastu
ülekohtused ja mittemõistvad,
hoolimatud,haiget tegijad....

Ennem ei olnud sellist valu ,
kui nüüd ja igal teisel ,
on valu ja piin.

Hoidkem üksteisi ja
olge hoolivamad ja südamlikud
kõikkide haigete ja tervete eest....

Armastagem ja ulatame üksteisele käe,
kus kõige nõrgematele oleks toeks
teie õrnus ja hellus ning
puudutagem üksteiese südameid..

 tahan ärgata hommikul su kõrvalt
tahan õhtul heita su kõrvale
tahan olla su kaisus
tahan tunda su käsi oma juukseid sasimas
tunda enda peal su säravaid silmi
tunda kaisus olles su pekslevat südant,,
olla sinuga,naerda,nutta,,koos sinuga,,,,
muresid jagada sinuga
tunda rõõmu sinuga,,,
olla ja olla ja jäädagi sinuga,,,
igavesti,,alati,,,,,

 on vahel kerge, vahel karm
on vahel vaikus, vahel torm
kas armastab või vihkab sa ei tea

ei tea mis homme ootab ees
on hõlmad lahti tuultele
ja keegi teine aidata ei saa

ja nii ma siis triivin elus edasi
keegi ei ütle et miks ja kuhu ta viib
millegi jaoks peab olema sätitud see nii
et sa mingil hetkel kõik saad tagasi

rahuldust ja rõõmu
kibestunud elu sõõmu
pidu, pisaraid ja verd
see kõik mis ei tapa
tuult mu purjedele annab
nii ma seilan seitset merd

kui mitu rasket mereteed
ja üllatust on varuks veel
võimatu on ette arvata

on vahel peegelsile see
ja vahel lained vahule

Kaunis uus aasta algas suure mürtsu ja kärtsuga...Kuuseke kaunis lumes end peidab ja sädeluses helgivad süüdatud tuled....Seisan kuuse juures ja mõtteis ma mõtlen ,et se uus aasta ikka kaunim oleks...tooks südamesse hingede soojust ja armastust ,üksteise mõistmist ja arusaamist....Soovin ,et oma kõigekallimad südamed oleksid truud ja hellad.....Sooviks kõigile elavale jõudu ja kauneid ettevõtmisi mis ikka saaksid alati teoks....Vaatan ikka aknast päikegi näittab end soojalt ja jääpurikad ka praksuvad katuste äärtes ja mõnigi tilgake kukub alla ja kohe muutumas uuesti jääks....Linnud ka istuvad külmalt õues ja puhevaks ajanud oma suled ja soojendavad päikese käes ja nendegi mõtteis ,et peagi saabuks…