Siin maailmas pole ju kohta, miskit mis oleks jäävat,. Ei kedagi, keda
võiks olla... pole kedagi...kedagi..... Isegi kõige kallimad hakkavad
selga pöörama, need kes kunagi on rääkinud kui kallis ma neile olen!
Kui sa must nii palju hoolid,siis millepärast mängid sa psühholoogi
kellegile kes pole keegi. Oled sa unustanud et sinu kõrval on üks kes
ilma sinuta ei saa? ja kes hetkel vajab sind veel eriti? Selle asemel
et olla toeks "mittekeegile" võiksid sa minu kõrval püsida, enne kui
minagi otsad annan. Ma tean et sa ei vaja mind nii palju kui mina
sind-aga mul oleks hea meel kui sa mind natukenegi vajaks. Tunnen end
nii kasutuna. Või nagu assele omane-ma olen nii kuulsusetu:(
A mis saab.kui sa ühel päeval näiteks helistad mulle. ja ma lihtsalt ei
vasta. mind lihtsalt ei ole enam...mis siis saab? Oleks sul kahju?Kui,
siis ainult viisakusest,mitte sellepärast,et sa hoolid. On mul õigus?
hulluke
seda ma olen jh;)