Aeg kaotab tähtsust
õiget aega ei tea
millal tuleks lahkuda
ja loobuda heast
maha jätta mälestus
et hiljem poleks see vaid haletsus.
Ütle mis on see
mis meid võitlema paneb
ütle mis on see
mis sinust naerataja teeb
ütle mis on see
mis homset igatseda laseb
mis sadulasse uuesti
ajab kukkunud meest.
Me reisi pilet pole kallis
ette löömata jääb rist
ma võin olla sinu ingel
sinu elu aardekirst
kuigi paistame nii süütud
iga ühel meist on haav
ma ei ole tihti ilus
ja ei tahaks solvata
kuid kõik see oli minus
juba eile õhtul ka.
Hommiku kohv
nii jõuetu näib
tülpinud tunne
mu õlgadel käib
katsuda tunda
tahaksin taas
seda salajast
lamajat maas!
Tea-võitja kunagi ei loovuta
ja loovutaja kunagi EI VÕIDA!!!
Vaikin, sest vaikus on puhas ja vaba.
Vaikin, sest siis sa ehk mõistad mind.
Vaikin, sest süda on puhas ja vaba.
Vaikin, sest meeletult armastan sind.