Taevas on liiga särav
käega katsuda ei teda saa
ainult siis kui läed siit ära
ehk pääsed sinna kunagi?
kui tõstad pilgu taeva poole
harva on ta sinine
hoolimata inimsoole
silmipimestav on tema värv
Ja kuigi pilk suunatud on taeva
liiga ere,kättesaamatu on ta
sinna pääsemiseks nägema pead vaeva
kuid eredust ei see ei nõrgenda.
Sula palun ära sula ära.
niipea kui välja sirutan ma käe
palun ära kao sa ära
ma kingin sulle elamise väe.
Ma tahan sind vaid enda ligi
kuigi oled sa jääkülm
palun astu mulle ligi
avali su jaoks mu hõlm
taeva pool tõstan pea
ammu maapealt lahkund suvi
palun saada mul mu arm
aasta esimene valge lumi.
Naerul sui jooksevad lapsed
mööda aasade rohelist merd
rõõmu täis on südamed neil
ütle, kust on nemad tulnd?
Naerul sui käivad paarid
mööda tänavaid halle ja väikseid
käest kinni hoiavad nad
nende naer välja toob päikse
Nerul sui jalutab vanamemm
väike koerake järel tal käib
tema mees on ammu surnud
ometi nii õnnelik ta näib
Tõsise näoga ringi käin mina
ei päike mulle tee pai
õnnest puutumata mu süda
ütle, kus minu naeratus sai.
Alustuseks peaksin vist siia kirjutama, et see jutt siin saab olema kokkuvõttes mõttetu.
On kindlasti inimesi kes saavad sellest jutust aru , on inimesi kes hakkavad mind tänu sellele jutule vihkama,
aga see jutt siin on kõik see mida mõtlen ja tunnen mina.Ei rohkem ega vähem.
Siia on kirjutatud sajad, kui mitte tuhanded erinevad tunded ja mõtted, mis kõik räägivad üksteisele vastu,
teevad üksteist maatasa ja kokkuvõttes ongi mõttetud.Seda kõike siia kirjutades ei ole ma kunagi lootnud, et
teised sellest jutust siin aru saaksid, ma ei ole mõelnud endast kaugema ning arvatavasti ei saagi keegi
minust isegi peale…
well i know your sad for almost all your life..but now im here and i want to make you smile every single day..
i'll do anything to make you smile..because i want you to have only good memories while im, here
because i know how you feel..because i felt it too.. and i don't want you to feel it .. because i know it hurts so much..
soooooo much.. it hurts to pretend to smile when your not happy.. it hurts to pretend your
okei when your not..i know it.. because i've been there too..
and sometimes i can't…
Kus kauguses särab veel kuu
ning mille nimel õitseb kevadel puu?
Kui ma tõstan käed, et pimedus ei uputaks
kisan, et surm uksele veel ei koputaks.
Kas siis sünnib ime
või saab nägijast siis pime?
Kas on üldse vahet
kas on mul mõtet või tahet ..
ning milleks ometi hoida
miks hommik ikka veel ei koida?
Kas te siis ei näe?
Olen välja sirutanud käe
sest pimedus on kole
temast jubedamat pole.
Siis üksnindus poeb südamesse
iga heli toob pimedust juurde valguse ridadesse
Ja mille nimel siis valgustab kuu
kui vihma ei saja ja päike ei paista
kuid vikerkaar on peidus pilve taga
inimene alla anda ei taipa
on pime, kuid ometi ei maga.
Kui vihma ei saja ja päike ei paista
lumi ometi võib katta maad
unistustele sa aega raiska
lumealt end leiad taas.
See on ühe loo algus.
Sellel lool ei ole veel nime ja ka kirjavead ning kõik muu on korrigeerimata :)
Arvamusavaldused on alati oodatud ^^ :)
Pühendan selle elule kuna ta on sama värvikirev kui minu juuksed. :)
Vaikne tuul sasis muru ning puud kiikusid tuulega kaasa. Okstelt pudenesid kuldkollased lehed ning taevas võis märgata linnuparvi – oli sügis. Päike mis oli natuke aega tagasi justkui paistnud oli nüüdseks kadunud ning taevast katsid rünkmustad pilved. Ometi ei tundunud maailm üldsegi pime. Vastupidiselt ilmale ei nutnud mina seekord enam koos taevaga. Ma lootsin, et päike…
Sa olid minu parim sõber
Kuid järjest kaugemale sind ma tõukasin
Ma olin lausa nõder
Järjest suuremaid tükke me sõprusest haukasin
Palun tea, sa oled mulle meeletult kallis
Kuigi ma teen palju haiget.
Sa oled mu päike, Valgus ses maailmas hallis
Alatu püüe varjata mu oma nutu maiget
Ütle, Kus oleksin ma ilma sinuta ?
Kas oleksin ma üldse see ,
palju kaugemal võiks sa olla minuta
Sinu elust kas lakun ma mee?
Ma nii tihti omaette mõtlen.
Võibolla sul minuta oleks kergem.
Läbi mineviku vigade tõtlen
Soovides, et tulevik vaid oleks helgem.