aili73'n blogi
Ema,
su sinisilmades on sära,
su kätest töö ei kao iial ära.
Ema,
sa oled alati virk,usin ja kallis
ükski päev ei muutu su kõrval halliks.
Ema,
sa paitad vaikselt mu pead
sa mu salasoove tead.
Ema,
sa ütled mulle:kõik on tore:
sa kunagi pole ju päriselt tõre.
Ema,
sa oled kõik ,ja enamgi veel
ilusaim mu eluteel.
Ema,
mul sulle nüüd anda ja anda on soov
õnnega täitugu sinu hoov.
Ema,
aitähh et oled olemas mulle
mina su laps,olen toeks nüüd sulle.
Ema,
et õnnega täitugu su õu,su tuba
et rõõmudel poleks vaja küsida luba.
Tulgu su juurde…
Ma lähen ja tagasi ei vaata
ootan,vaatan vaikimisi
vaatlen sind ma salamisi
üllatun ma tasapisi
ära minult vastust küsi
oled lahe,armas ,hell
oled super,nunnu sell
oled unistus mu jaoks
soovin et see iial ei kaoks
,,,,,,,,,
Su sõnad mul haiget tegid
Igas värvis on vikergaar
miskit kummalist juhtus lume sees
sinna jättis jäljed päkapikumees,,
tippis samme siia-sinna
tahtis laste juurde minna
aga häda oli see
lumemöll see keerles ees
päkapikk see oli mures
minuteid ta nüüd vaid luges
lund seda sajab siia-sinna
vaja kommid sussi panna
aga meie päkapikumees
alati on tubli see
jõuab ta ju siia-sinna
saab kommi Mann kui Jüri ja ka Minna......
su toodud kohvi lõhn mind äratas ja meeled selgeks ajas. su vaikne suudlus mind ergutas pani kõrvu rõõmu kaja su hellitus,su puudutus mind vaikselt hullutas su närviline rahutus mulle hirmu kallutas kord eemaldusid,siis sa taas mu juures seisid,silmad maas sa samas hoidsid kindlalt mind ja mina emmates siis sind sain silmist aru et nüüd kõik on jäänud kaugele et see elu,armulõik on läinud lahku tee kuid miks see ometi nii läks kes teab kuid miks ja miks ja veelkord miks meist saavad eluread nüüd siin ma olen eemal sinust ehk kord su juurde veel tulen kuid sina eemal minust ei…
Raagus puude latvade all,
Miks oled kurt kui sulle karjun
langevad lehed sügispuudelt
jäävad järele raagus oksad
tulevad vaid suured tuuled
räsimas puid ja sasimas lehti
muutumas õhtud nii pimedaks,,,
ööd nii pikaks ja kõledaks
päeva päikest varjutab vihm
inime,tõmba koomale oma joperihm
lendavad luiged ja lendavad haned
varsti endale mütsigi pähe sa paned
kuldne sügis,puudel värvilised lehed
tammelt kukkunud tammetõrumehed,,,
loomaksed need varuvad endale toitu
inime varumas endale puitu,,
talv see varsti on ukse ees
varsti köevad ahjud ja praksuvad puud
väljas akna taga vihisemas tuul
sügis see kaunis on nii ja ma,,
olgu siis külm või tuuline me maa,,
me harjume ju kõigega
naudime ilma,naudime maad
mis…