Nimelt kalduvad inflatsiooni kiire aeglusumse oludes vääringud revalveeruma,mis küll aeglustab inflatsiooni,kuid piirab ka eksporditava toodanu konkuretsivöimet välistuudel.Sellega puutusid näiteks kokku ka esialgu ujuvat vahetuskurssi kasutnud Läti ja Leedu.Nii vähenes Läti eksport 1993.aasta I kvartalist kuni 1994.aasta I kvarilini koduvääringus 4%,mida dollares või Saksa markses hinnatuna ei suutnud korvata isegi Läti tugev revalveerimine:dollarries ja Saksa markades mõõdetuna vähenes Läti eksport samal ajal vastavalt 19 a14 %.Peaaegu sama suur ekspordi kukkumine koduväärinus tabas Leedut ajavahemikus III kvartal 1993 - i kvartal 1994.Alles lati a liti vahetuskusrsi jäik sidumine vastavalt SDRi ( 1969.aastal loodud Rahvusvaheilse Valuutafondi arvestusühik) ja USA dollariga peatas seal ekspordi languse.Eesti eksport suurenes seevastu 1993.aasta I kvartalist kuni 1994.aasta I kvatralini kroonides 88 ja dollarites 79%Samuti jäi SRÜ riikide .osatähtsus Läti  ja Leedu väliskaubanduses tunduvalt kõrgemaks kui Eestis.1992.ja 1993.aastal langes Läti ekspodist SRÜ riikide osaks vastavalt 45 ja 48%,Leedu ekspordis isegi vastavalt 66 ja 63%.Eelkõige just rahareform.aga ka sellele eelnenud sündused andsid Eestile majandusarenus Läti ja Leedu ees pooletse-kahe aastase edumaa,mis säilis veel pikka aega.

Teel Euroopa Liitu ja NATO-sse

1991.aasta septembri alul kui vastselt oma iseseivuse taastanud Eestit külastas toonne Saksamaa LV välisminister Hans-Dietrich Gensher,ütles üks maailmamajanduse juhtriike esimest korda kõege kõremal tasemel välja toetuse Eesti lõimumisele vana Euroopaga.Tõsi,tol hetkel tähistas see toetust Euroopa Liidu eelkäijaks olnud Euroopa Ühenduste assiotseerunud liikmeks saamisele.Seda ja loomulikult juba Euroopa juleolekupoliitilses kui majandusikus kontekstis,viimast loomulikult ka NATO puhul.Nagu eelpool öedud,jõustus 1.jaanuaril 1995 vabakaubandusleping Eesti ja Euroopa Liidu vahel,mis erinevat Läti ja Leedu samalaadsestest lepingutest ei sätestasnud üleminekuperioodi.Sama aasta 12.juunil kirjutas peaminister Tiit Vähi Luxenbourgis assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga.Ka seekord loobus Eesti erinevalt Lätis ja Leedust üleminekuperioodist.Riigikogu ratifitseeris selle .augustil.Vaevalt mõni kuu hiljem,28.novembril esitas Eesti ametliku taotluse saada Euroopa Liidu täialiikmeks.

Tykkää!