Aasta ja üks päev hiljem maksis üks kroon  Eesti kroon reformiaegse 10 rubla asemel juba 85 rubla ja 84 kopikat.Seejuures oli Eesti endistest liiduvabariikidest esimene,kus toimus tõeline rahareform.Paralleelrahana Lätis ja Leedus kasutusele võtetud rublis ja talonas said nende riikide ainuvääringuteks ( seda küll n-ö vaherahana) vastavalt sama aasta 20.juulil ja 1.oktoobril. Pärisraha- latt Lätis ja litt Leedus-hakkas seal ainuvääringuna käibima vastavlt 18.oktoobril 1993 ja 1.augustil 1993.Ka teistes endistes liiduvaariikides mindi oma rahale üle enamasti 1993.aastl.

Iseseivuse esimesed aastad

tegelikult tähendas Eesti iseseisvuse taastamine majanduse jaoks hüpet tundmatusse.Mis saab edasi?Kas riigi täielikku eestkostet ja kaitstust väljastpoolt lähtuva konkuretsi vastu peaaegu pool sajandit nautinud Eesti saab hakkama?Kahtlejaid oli koduski ja seda soovitusega:,,Saame enne rikkaks ja siis iseseisvaks''.Mõistetavad olid mitmete lääne majandusekspertide äärmiselt pessimistlikud hinnangud Eesti,aga  ka Läti ja Leedu majadusliku toimetuleku võimalusele iseseisva riigina.Näiteks Deutsche Bank oli oma Balti riikide isesisevuse taastamist sugugi mitte eitavad kahtlused sõnstatud järgmiselt (Corbet / Gumich 1990: 5-6):NSV Liidu majandus on tingituna üksikute vabariikide spetsialiseerumisest vähestele toodetele orienteeritud suurel määral vabariikidevahelisele kaubavahetusle.Seetõttu kujutavad juba nüüd katkevad tarnesuhted ja tagasilöögid teatavate vabariikide kaubavahetuse tõsist ohtu Nõukogude Liidu elanike niigi tagasihoidlikule elatustasemele.

Tykkää!