Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?

Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?

Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?

Miks homne ei võiks juba saabuda täna?

Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?

Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?

Miks komistades püsti jääda nii raske?

Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?

Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?

Miks päike ei saabugi alati koiduga?

Miks üksindus alati üksinda liigub?

Miks elu kui laev laintepeal kiigub?

Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?

Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?

Miks kirjapanna kergem, kui öelda välja?

Miks aru saan asjadest alles siis kui on hilja?

Tykkää!