1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
66, Põlva, Eesti

umsiedlung'i käigus ( oktoober 1939-mai 1940) lahukus neist 12 660.Kuid soovitustests hooli,ata otsustasid paljud saksa perekonnad Eestisse jääda.Kuna 1941.aastaks oli Baltikumi märkmisväärne hulk sakslasi korraldati järelümberasumine  ( Nahumsiedlung ),millega lahkus veel umbes 70 000 inimest.Kokku võis ümberasujaid olla unbes 20 000.                                                 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------  3.3.Küüditamised esimese Nõukogude okupatsiooni ajal:Minu infotmaatorite sõnutsi aimasid paljud Eestis juba 1940.aastal,et on oodata sõda Nõukogide Liida ja Sakamaa vahel,kuid nad e osanud ette näha suurte rahvamasside küüditamist.Kirjedan siinkuidas Nõukgude Liit kavadas nende eestlaste ümbeasumist,kes võisid algavale okupatsioonile mingil moel vastupanu avaldada.Olen abks kasutanud eestlaste ''Vakget raamatu'',mis analüüsib detailselt kaotusi inieludes ja materiaastes väärtustes Saksa natsliku ja Nõukogude kommunistliku okupatsiooni ajal.Pärast Eesti Vabariigi taasvõidetud iseseisvust 1990.aastal oli valitsuse tähtis ülesanne välja selgitaada küüditamisest põhjustatus kaotused.Venemaa valtsusel oli niisiis enne Nõukogude okupatsiooni algust kavas eestlasi ümber asustada ja arreteerda.Eesti kodanike vahistamsed algasid juba okupatsiooni esimestel päevadel juunis 1940,seega enne Eesti formaalset NSV Liiduga ühendamist.Juuni viimasel nädalal arreteeriti 28,juulis 121 inimest ja edaspidi arreteeritute arv aina asvas.28.novembril 1940 viseeris NSV Liidu siseasjade rahvakomissar korralduse nr.288,mile kohaselt tuli Eesti NSV (nagu ka Ukraina,Valgevene,Moldaavia,Karjsla,Läti ja Leedu) siseasjade Rahvaomissariaadis sisse seada kartoteek nn kontrrevolusionilse ja nõukogudevaenuliku elemedi kohta.Nõukogude võimu eesmärk oli neutraliseeda rühmad,kes  võisid vastupanu osutada või uue režiimi kehtestaist Eestis takistada.Algul hõlmas nõukodevaeuliku elemendi mõistr üksnes Eesti Vabaiigi ladvikut,näiteks valitusliikeid,kohtu-,prokuratuuri ja hakdusasustes ja muja administratiivsüsteeis tõõtanud inimesi,parteide liikmeid,poltseinike ja ohvitsere,kuid aastatega hakkas see isikute ring üha laienema.Nõukogude korra vaenlaste avastamiseks tuli süstemaatisliselt läbi töötada kõik huvipakkuvad arhiivifonidid.Jaanuarist maini 1941 võeti nn politvärvingute kartoteegigis arvale 37 794 isikut ning tehti päringuid veel 27 597 isiku kohta.Esimse Nõukogude okupatsiooni kestel arreteerti umbe 8 000 inimest,kellst vähemalt 1950 hukati Eestis.Vahistatute hulga kavades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv.Mitu Eesti Vabariigi aktiivset riigitegelasrt läks arreteerimisohu tõttu vabasurma.11 endisest Eesti riigivanemast 4 lasti maha,4 suri vangistuses,üks sooritas ensetapu ja üks suri Venema vaimuhaiglas ( president K.Päts).Vaid ühel riigivanemal,August Reil õnnestus Rootsi põgeneda.Enamik aastatel 1942-1944 Venemaale vangilaagritesse saadetud inimestest  hukkus.Paljude vangistatute süüdistamiseks fabritseeriti laagrtes pseudovandenõusid,millele järgnes enamasti surmanuhtlus.Aastail 1940-1941 arreteeritutest jäi ellu 200-600 inimest.                                                                                                                           -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------  3.4.1941.aasta küüditamine                                                                                    ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1 näyttökertaa
 
Kommentit

Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!

Blogi
Blogit päivitetään joka 5 minuutti