Ta on naine, kes laseb sul minna. Ta ei asu ennastunustavalt või
-ohverdavalt võitlusesse. Ei visku su jalge ette, et sind takistada. Ta
ei tee seda, kuna ta teab, et kui on minek, siis on minek. Seda võib
veidi edasi lükata, kuid see on ajutine. Kuigi ometi teab ta nii palju
põhjuseid, miks sa peaks jääma... Sa ei kuule neid. Minnes ei näe sa ta
pisaraid. Ei, see ei tähenda, et neid pole. Need nähtamatud. Nagu on
nähtamatu see valu, mis on tema sees. Nüüd, mil on mindud, vajab ta
aega. Ning jõudu. Et taas tõusta. Põlved mudast puhtaks pühkida. Lappida
haavad ning minna edasi. Jah. Ta oleks tahtnud, et jääd... Ent ta
milleks anuda armastust? Et olla haletsetud? Ei. Ta pigem kukub, võtab
hoogu ja tõuseb taas...
/m
Sajandi tragöödia,parem uuesti kui...! *SCRATCH*