Hiina kunst

Hiina kunsti arengust on üldiselt olemas märksa selgem ja täpsem ajalooline üllevaade kui näiteks India
või Aafrika kunstist,sest hiinlased on juba väga ammu hakanud oma kunsti arengut teadlikult jälgima ja
ajaloolisi ülestähendusi tegema.Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast täna-
päevani välja.Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel
e.m.a.Shangi dünastiia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel.Muidugi ei saa nii pikka arengulugu käesoleva peatüki raamides isegi konspektiivselt edasi anda ja säilinud täpsete aataarvude autorite nimede loetlemine ei aitaks palju.Püüame siingi
piirduda ainult mõnigate väga üldiste eritunnuste äramärkimisega.Hiina arhitektuur on põhliselt puu
arhitektuur.See on rajatud keerukate palk konstruktsioonle.Üheks iseloomulikumaks ehtiste elemendks
on reljeefidega kaunistaatud ja värvidega maalitud palk.Neid kasutatakse sammasteks,taladeks,piitadeks.Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm on kasutatud glasuuritud telliseid.Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega.Kiviehitisi on suhteliselt
vähem ja on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormi kõnest.Iseloomulik element kivist
ehituskunstis on müür.Igaüks on kuulnud ja mõndagi ise näinud Suurt Hiina müüri.Kuid müüridega
ümbritseti ka losse,templeid,kloostreid,linnajagusid ja linnu.Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat.Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna oohtralt.Materjal kõikvõimalik - keraamika,kivi,pronks,puu,elevandiluu,bambus jne.Mõningatel aja-
järkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuuriteoseid,teisetel jälle miniatuurseid tuleb märkida
hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel.Näiteks puu juurtega ja oksatüügaste loomulike kõverusi.mõhnasid ja lohkusid arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastillisi puunikerdusi.Hiina
skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detalilide töötlus,armastus voolava joone ja vormi vastu ning
sadu elusuurusi savist sõdurifiguure.Kujud on kehavormide edasiandimise poolest küllalt skemaatilised,kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu ja isikupära.Järgnes Hiina rahuliku õitsengu
aeg Hani dünastia ajal ( 206 e.m.a.-220 m.a.j.).Siis kujunesid välja konfutsiaanlus ja taosism,
suurte mõtlejate Kong Fuzi ja Laozi ideedele tuginevad religioossed õpetused.Hani ajastu kultuuri,
sealhulgas ka kunsti mõju on ulatunud tänapäevani.Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii
reljeleefkunstis kui ka maalingutes väga nappide ja tinglike vahenditega kujutada elavalt inimesi ja
loomi.Tihti on kujutisetst võimalik välja lugeda keerukat ja peent psühholoogilist iseloomustust ning
ka olulisi õpetlike jutustusi.Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši-ja akvarllmaal paberil
või siidil.See nõuab äärmist kindlust ja osavust,iga joon ja iga plekk läbi kaalutud,sest tehnika ei
võimalda mingit paranduste tegemist -pehme paber või siid imab värvi silmapilkselt endasse.Pärast
Hani dünastia langemist 3.sajandil hakkas Hiinas levima budism,varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes.Budism tõi kaasaomapäraseid arhirektuuri ja kujutava kunsti vorme.Levisid kaljudesse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid.Pagood on ehitis-monument,sümboolne austusavaldus Buddhale(nagu india stuupagi).Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale.Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis,mille korruste vahel
on üleskaarduvate servadega katuseräästad.

Tykkää!