Venemaale on aegumatu genotsiidikuritegu eest rahva vastu.Toimunud sõjavelise operatsiooni ulatus ja

julmus vapustas inimesi ning määras suures osas sadade tuhandete saatuse järgrevaks viiekümneks

okupatsiooniaastaks.Genotsiidi vältmise ja genotsiidi eesst karistamise rahvusvaheiises konvetsioons

nimetatud viiest kuriteoliigist vastavad kaks väga täpselt kommunistide soorutatud 1941.kuritööle.Need

on:16.punkt c.Üksusele tahtlikut selliste elutngimuste pealsurumine,mis põhjustab üksuse täielikku või

osalist hävimist.

17.runkt e.Laste ühest üksusest sunniviisilne ümberpaigutamine.

Selle kuriteo kavandas N.Liidu kõrgeimi juhtkond,kes oli oma territooriumil kümneid taolisi operatsioone

läbi viinud alatess 1929.aastast ,kui kolhooside loomise massilse kampaaniaga kais kaasas sadade

tuhandete talupoegade vägivadne väljasaatmine Siberi inimtühjadele aladele.Kolme Baltiriigi jaoks kinnitas lõplikult ammu planeeritud deporteermise Nõukogogude valitsuse ja partei Keskomitee ühis

määrus 14.maiat 1941.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Demokraatliku Eesti Vabariigi kodanike jaoks kommunistkikule impeereerumile tavaline vägivald täielkuks üllatuseks.Innimesed ei uskunud,et lisaks ootamatule väljaajamisele oma kodudest valeavad

võimuesindajad avaikult eesoodatava saatuse kohta,ei anna võimalustki mahajäetud kodust kaasa võtta

sundasumisel ellujäämiseks vajalikke tööriisstu,rääkimata tarbeeseestest või riietetest.Taga ajaes iga üksikut kodus mitteviibinud pereliiget,pandi nad otsekohe loomavagunisse kerges suveriides,nii nagu nad olid olnud tabamise hetkel.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kohapeal valetasid nüukogude küüditajad ohvritelele sõidust naaberpiirkonda,mis pidavat kestma

vaid mõned päevad,perekonade kokkujäämisest,üleskirjutava kodus vara realiseerimisest ja saadud

raha saatmisest uude elukohta vara hooldajaks määratud isiku kaudu.Poolteist kuud hiljem Siberis

said eestlased kohalikelt võimumeestelt teada,et neile valetati nõukogude võimu nimel teadlikult,sest

nii oli vaja!

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Need üksikud,kes püüdsid keelduda vägivalsest Siberi-sõidust,pandi väevõimuga relvastatud sõdurtite abil autosse või küüdivagunisse.Rakvere raudteejaamas taheti 4-kuune hage kaps sugulastele üle anda,kui valvsa sõduri poolt visati imik vagunisse tagasi.Laps surigi juba teel seal-

samas vagunis 2.juulil 1941.Küüditajte käskude mittetäitmisel või pögenemiskatsel inimene lasti

kohapeal maha.Nii toimiti väikelaste Enn ja Harald Saarse vanematega Võisiku vallas.58-aastane

Kata Sepp suri saadud haavadesse Viljandi haiglsa 15.juunil 1941.Mäetaguse valla konstaabel Hans

Karussaar tapeti küüditamispäeval oma kodus.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Suurem osa ohvritest,olles üles kasvanud õigusriiigis,lootsid,et nende repesseerimine onpõhjendamatu ning varem või hilljem tehaks seaduslikul tee kindlaks.Need lootused kustutas karm

reaaalsusus Siberis juba esmestl kuudel ja undasumisele Venemaale määrstud naises,lapsed ja vanurd hakkasid mõistma,et nad on tegelikult mõistetud näljasurma.Järelvalvet teostama määratud

külakomandanid sundisid inimesi andma allkirja selle kohta,,et nad on kui sotsiaalselt ohtlik ''element''mõistetud kahekümneks aastaks eriasimisele etteantud euukohta ja komandandi loata

külast lahkumst karistatakse kuni 20-aastase vanglakaristusega.Kui elementaarsetest inimõigusetest

ilmajäetud naised püüdsid protestida või küsimusi esitatada,said nad komadnilt vastuseks jõhkra

hiljem palju korratud sõnumi:''Siia te kõngete niikuinii ja kuuli teie jaoks raisata pole vaja''.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Genotsiidi ohvriks langenud väikelaste surmad haiguste ja nälja tagajärel algasid juba teel ebainimlikes tingimustes loomavagunites palavuse,vee,todu ja arstiabi puudumise tõttu.Kõige enam

kannatasid süütud inimesed nendes rongides,mis sõtisid üle kolme nädala Novosibiski oblastisse.

Järgneval teekonnal inimesi täistopitud pargasel Obi jõel muutusid tingimused veel hullemaks ja surmajuhtumid sagenesid.Virumaalt u.790 inimest oli koos Lätist väljasaadetud ligi 1100 saatuse

kaaslasega ühel praamil ja kannatanute mäestused annavad jubeda pildi seal toimunust.Lapsed surevad ja neid maetake jõekaldale,sealsamas sünnivad haigete kõrval uued lapsed ja peagi tabab

surm ka neid koos emadega.Nüüd teame,et kõige halvemad tingimused olidki Vasjugani rajoonis,kus

pani maha Virumaalt välasaadetud ja Karassoki rajoonis,kus olid Tartumaalt,Võrumaalt ja Petsrimaalt

pärit küüditatud.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kui 10.juulil 1941 haigef ja vaevatud virulased Aipolovos praamilt maha kamandati,siis tabas neid

jõekaldal tohutu rajuilm.Läbimärad inimesed paigutati Aipolovo klubihoonesse,kuis raju tagajärl olid

kõik aknaklaasid purunenud ja haigete laste surmad muutusid massiliseks ning üle 30 surigi sihtpukti

jõudmata.Paljude surmapäevad jäävadki igavesti saladuseks,sest keegi neid ei registreeinud.Järgmsel aastal surid nälga terved pered ja vaid mõned täpsed surmadaatumid esimestest traagilistest nädslatest on saatusekaaslaste mälu säiliud meile.Alles septemrikuus 1941

koostavad komadadid Vasjugani rajooni küladesse saabunutest nimekirjad,imis on õnneks säilnud

Tomski ahiivis ja neist saab välja lugeda,et 36 last olld hukkunud enne nimekirjade koostamist.

Nendele liandus paar vanainimest nagu taluperenaine 69-aastane Mari Tank Kunda vallast,surnud

11.augustli 1941 ja tema mees 71-aastane Toomas Tank,surunud 27.septetembril samal aastal

Vesjolõi külas.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Massiliseks muutusid näljasurmad hilsma Tomski oblasti Vasjugani ja Kargassoki rajoonis 1942 aasta

talvest kuni suve lõpuni välja.Neis piirkonadades nälgisid ka kohalikud elakud,sest eelmise aasta

saak ikaldus ja sõda ettekäändeks tuues rööviti röövit kolhoosid iriigi poolt paljaks,jättes alles vaid

hädavajaliku seemnevilja kevadkülviks.Nälgivad inimesd püüdsid meeleheite piirini viiduna sisse

murda viljaaitadesse või siis tõõlt tulles kasvõi paar peotäit kaasa viia nälgivate laste elus hoidmiseks,kuid peeti reeglina alati kiinni ja ja mõisteti aasteks sunnitööle,kua nad hukkusid või

kadusid teadmatusse.Näljast töö juures nõrkevad emad läksid sageli teadlikult sellisele teole,kui olid

mõitnud,et nende vangistamise järel võivad laped pääsda lastekodusse ning ellu jääda.Nii võlgnevadki sajad Siberi orvud tänu ellujäämise eest emadele,kes ohverdasid end.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kui orvud aasaid hiljem suurte raskuste kiuste kodumaale tagasi jõuavad,saab nende kadudu vähemalt teatavaks perekonna teiste liikmete saatust,kuid paljud eesti pered hävivad täielikult.

Nende saatus jääb ebaselgeks aastakünetes.Täielikult hukkub Siberis 6-liikmeline perekond Kuutma

Palmse vallast,4-liikemeline perekond MadarTudulinnast,perekond Brjunin Narvast ja perelond Laanemts Narvs vallast.Vesjsolõi külas hukkub juulis kuus 1942 üheksa päeva jooksul 3-llikmeline

perekond Kalviste Rakverest ja augustkuus kaob kolme nädalga 3-liikmeline perekond Enn Kundast.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Palmse v. *18.04.1936 Narva,*14.03.1938. Mahu v.,1936. *09.09.1938.

*08.07.38.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

s.19.07.1941 s.15.08.1941 s. 08.1941 s. 08.1941 s.08 1941.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Tagareas võiivad olla maeutud:Rein-Erik Kultas Narvast,*31 12.1939 ja Palmse vallast pärit Pear Varu,*20.02.1939.Malle Kuutma,*17.09,1940 ja Kalle Kuutma 1941.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ognev Jari külas sureb kokku 20 inimest 30-st Jrshoka külas 11 23-st ja Vesjolõi külas 66 surmaohvrit 146 küüditatu seas.Medvedhi ja Thsivri küla ohvrit arv on 42 ja nelle tuleb liisada 7 teel

surud ja koapeal sündinud last,seega kokku 49 ohvrit nendest 92-st,kes oleksid pidanud KGB plaanide järgi selles nälja külas range järelvalve all oma elupäevad lõpetama.Kamennõi külla määrati sundasumisle 56 inimest,kuid pooleteise-aastane Ahti Tuulik Narvast ei jõudnud kohale.Ta suri teel

27.juulil1941 ja maeti Malinovkas,sihtkohta jõuti aga 29.juulil.Kaks päeva hiljaem,31.juuli on esimee

matus Kamennõis,sest sureb 4-kuune Liis Tammau Rakverest.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1942.aasta nälg laastab halastamatut.Nelja kuu jooksul sureb Kamennõis üksteise järel 14 ohvrit.

Esimene surnu on 20.märtsil 1942 viiekuune Helle Püss,kes sünnib oktoobrikuus rehepeksuutööde ajal,kus eesti nased sunnitakse tegema 20-tunniseed tööpäevi.Viimane surnu selle aasta 26.juulil

Kamenõis on Maire Raudsepp Kundast.Näjasurmga võitavad naised tahavad,et kodumaale jõuaks

kunagi sõnum nesde saatusest ja itmed peava päevikut,kirutades paberi puudumisl vahel ka kasetohule.M.Raudsepa päeikust saamegi teada tema saatusekaaslaste täpsed surmapevad Kamennõi külast ja teistestki naaberkülasdest.Päeviku viimae sissekanne on 26.juulist 1942 ja see

ongi Maire Raudsepa lahkumise päev.Päevikut peab ka äsja 12-aastaseks saanud Uno Mell,Narvast.

Tema ema Salme sureb nälga 15.juulil 1942 viimase sooviga,et abikaasa foto oleks talle kirstu kaasa

pandud.Viis päeva hiljam,20.juulil sureb ka 7-aastane tütar Helju Mell ja orvuks jäänud Uno saadetetakse Aipolvo lastekodusse.Neid päevikuridu on uskumatult raske lugeda neil,kes olid seal

kõrval,jäid siiski imekobel ellu ja saanud endale nagu teise elu,tunnevad hiljem kogu elu jooksul

tänuvõlga hukkunte ees.Iga hukkunu aitas mingil viisil kaasa selle,et meie elama jääks.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Hukkuute mäelstute õigsust kinnitava ametkikud dokumednidid Tomski arhiivis.19.juunil 1942 Kame -nnõi külas nälga surnud 12-aastase Heino Luuka Haljalast sai töö eesit 100 g leiba,mis oli normiks

kuni 16-aastastele.Muu toidu puudumie viiski näljasurmani,nagu kirjutab Shmakovka komandant

Jaroslavtsev oma ettekandes partei rakoonikomiteele Tomski arhiiv ZDHI,f.102,n1,s.ü.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Vasjugani rajooni syndasumsele saadetud inimese kohta on säilinud rajooni NKVD ülema salajane

ettekanne 11.jaanuatrist 1944.Dokumedidist selgub,et kae aastaga on nn.''spetskontingendist'',kes

saabunud Eestust,Lätist,Leedust ja Moldaaivijast,nälja tagajärjel sunud juba 358 inimest ning momendil on rajoonis arvel veel 135 inimest,kelle seisund on nälja tõttu kriitiline.Tomsko oblasti

arhiiv ZDNI,f.102,n.1,s.ü.104.Tegelik ohvrite arv oli juba enam kui 50,nagu näitasid hillisemad andmed.Külakomandatide arvestus oli puudulik ja veel aastatel 1951-1953 otsis seepärast Tomski

KGB terveid perekodni,kes ammu hukkunud esimesel nälja-aastal.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kargassoki rajooni kohta näitab statistika,et 394 Eestsist küüditatu tuli kokku 88 hukkunut.Suurim

suremus oli imikute ja vanurite hulgas.Alla 1-aastaseid lapsi selles rajoonis 11 13-st ehk 85 % ja üle

61 aasta vanuseid suri 14 16.st ehk 90%.Ohvrite hulka on arvestatud ka 1941.aastal asumisel selles

rajoonis sündinud 9 lasst ,kellest peagi 8 peagi surid.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kokku on teada surnute ja teadamata kadunutena 4250 inimest nendest,kes 14.juunil 1941 küüditusrongides Eestist Venemaale eriasumisele saadeti.Võib kindlalt väita,et suurem osa neist surid

nälga.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1.6.KÜÜDITATUD ISE KIRJTAVAD Minu abikaasa-kolonelleitnant Alekaander Kulgver,alats 1.aa..

1941-erru arvatud.Mina - Elfriide Kulgver ,Vigala mittetäieliku keskkooli õpetaja.Elfriide Kulgver.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Minu isa oli riigiametnik,ema suri kui olin 1937.,kui olin 12-aastane.Alates aastast 1940 oli meil võõrasema.Mul pli kolm venda - üks neist viis aastat vanem,teised nooremad..Võõrasema kodune ja

andis linnanaistele ka ka õmbluskursusi.Pere jõukustase oli keskmind,naabritega same hästi läbi.Isa

oli Kuressare Esperanto Seltsi juhatuses ja oasles ka Katseliidus tegevuses,oli endide vabadussõjalane.Juta Kalju-Vessik

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Isa Anton Üksti Haapasalu Gümnaasumi ja Haapsalu Rootsi Gümnaasiumi direktor.Lembt Üksti.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mimu mees Stanlei oli sõjaväelue,mna kodune.Poliitlliselt keegi sugalastest aktiivne ei olnud,üks ou

küll Kaitseliidus.Minu mehe isa oli admral Johhannes Ptka,tema tegevus on teada.Veera Pitka Kask)

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Isa,Johhannes Tomasson oli edukas tööstur,tal oli väikene - kuni 40 töötajat- vabrik Tallinnas,kus

valmistati alumiiniumis nõusid.Uuno Tomasson.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Minu isa,Henrich Luberg,AS ''Savi''kaasomanik,Kaitseliidu liige,vaps ja Vabadusristi kavaler,ema oli

konude.Elasime Kadaka teel ''Savi''vabriku kõrval oma majas.Tiia Luberg.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Isa,Ernst Klaas,töötas bussijuhina,ema oli kodune.Perekond elas keskmiselt,isal oli hea palk.Poliitikaga oli tegemist niipalju,et Ernst oli vaps.Erich Klaas

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Reedel 13.juunil 1941 kell 11 õhtul ilmusid meie juurde Kloostris vangistajad,kes mitmetunnilse läbi-

osimise järele kuulutasid.et tuleb terve perega ära sõita Venemaale.Pere koosseis:abikaasa,mina ja

lapsed:Ülo 19 a.,Lembit 13 a.,Jüri 3 a. 11k. ja Arvo 11 kuud vana.Elfriide Kukgver.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Küüditajad tulid 13.juuni öösel vastu 14.juunit ,nii umbes kella 3 paiku.Küüditajaid oli 4 meest-

1 eestlane ja 3 sõjaväelast,,meile olid olid nad kõik võõrad.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------