Ma unistan tihti kui seisad päikeseloojangus
Rand sinu jalge all tuhk kuiv , liivane
Sinu kleit tuules..nagu pilliroog lehvitaks hüvastijätuks :
Kord tahaksin sind näha veel , kui saabud…….
Ma unistan tihti langevaist vahtrasügisest
Sa nopid aias lehti , just nagu oleksid alles laps
Kirjud lehed , täis lõppemisevalu
Südames tunne: tahaks näha sind veel…..
Ma unistan tihti tähis taevast kus kuu
Pilverüntide vahelt , mõne kauge tähe valgus , ehk langeb…
Ma ei tea millest unistad kui loed minu ridu
Usun , et tead , tahaksin näha sind veel….
see ju ka armas luule...