Kesk avarust,metsa ja maad
ma sündisin tuisusel talvel.
Seda ootasid memm ja taat,
lõpuks kuulda võeti neil palvet.

Käisin karjakoplites ringi,
otsides mängumaad.
Aasal noppides käokingi,
lootsin,kord,et minul on saar.

Mõtteis lained loksumas randa,
koduaknast mul paistaks see.
Lastel aitaksin kalasid kanda,
kui merelt tuleks mu mees...

Aastad lennates mööda on läinud,
lapsed minagi olen nüüd saand,
õnne-armastust olen küll näinud,
veel kuid leidmata on oma saar 

Tykkää! 2