Lähen ja panen oma punaleva südame selle rohelise kuuse alla käbide vahele.
Metsadel on oma iluavardused.
Metsadel on omad eluavaldused.
Metsadel on oma meeleolude rebenemata resonants.
Metsad hõljuvad oma hingeseisundite fantastilises tantsus.
Metsad on täis metsaleide.
Metsad on täis metsaneide.
Metsad mõjuvad rahustavalt.
Metsad mõjuvad hingepiinu lahustavalt.
Metsas katkeb kasvõi viivuks meeleheite kett.
Metsad on täis metsiseid ja helekollast mett.
Meelega meelitavad metsad meid meeletuse poolele teele.
Kas jälle, jälle tuleb üksikasju meelde?
Hea luuletus *YES* !