luuletus elust enesest
36, Tallinn, Eesti

Ma jõin end järjekordselt täis,
või nii vähemalt kõigile näis,
Ma tahtsin saada oma muredest lahti,
kuid sain neilt hoopis vasta tahti.

Ja kõikest sellest ei saand ma mingit kasu,
üks tüütu näriv tunne ei anna mulle asu
Taas sirutan oma hädise käe uue pudeli järele,
ning jatkuvalt edasi oma nurgas ma virelen.

Nii päevast-päeva veerebki see elu
ei mingit vaheldust - ei mingit melu.
Vahel nautides oma rahulikku üksindust,
vahel tundes ääretult piinavat igatsust.

16 näyttökertaa
 
Kommentit

Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!

Blogi
Blogit päivitetään joka 5 minuutti