15.10.2018
34, Põlva, Eesti
Valgete pilvede lend
üle paepealse maa .
Kadakas on mu vend,
kivid mu vennad on ka.
Kadaka juurte põim
kinni maa lihas ja luus.
Kare ja karm on mu hõim,
sõnad kinni on suus.
Põldmarja tume pilk,
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
segi valu ja rõõm.
Maakivi mõttes näod
otsimas iseend.
Kaugel kukuvad käod,
valkab liblika lend.
Valkab liblika lend,
heleda mõtte laast.
Otsida iseend
tahan siit sellest maast.
Ellen Niit
96 näyttökertaa
See pole ju sinu loodud luuletus.
Ei ole jah
Väga ilus
Tänan tagasiside eest
*HEART* *ROSE* *THUMBS UP*
Aitähh