Uus osaa:D:D Lugege,kommige ja hinnake ikka rohelise näpukesega:P
Head lugemist!
Eelmises osas: ,,Kes seal on?’’karjusin ma närviliselt trepist alla minnes?
Keegi ei vastanud.Ah ju ma siis kuulsin valesti ja otsustasin tagasi magama minna.
,,Ei lähe sa kusagile!’’ütles mulle keegi,samal ajal nuga kõrile surudes.
Pärast seda ärkasin ma üles,higi otsaees.Ma olin näinud lihtsalt halba unenägu,õnneks!Kuna ma enam uinuda ei suutnud läksin ma alla ja tegin endale paar võileiba.Võileivad tehtud loivasin tagasi oma tuppa ja tegin arvuti lahti.Mu emailile oli tulnud uus kiri:
Noh kallike,igatsed ka mind?Ah muidugi igatsed,miks ma sellist lolli küsimust su käest küsin,ma ju tean et sa armastad mind ja nii see ka jääb.Saagu sulle ainult see selgeks: MINU JUUREST NII LIHTSALT MINEMA EI JOOSTA!Ma tulen sulle järele,sest su koht on minu kõrval.Me kohtume varem kui sa arvatagi oskad!
Sind alati armastav Tanel!
Panin neti kohe kinni.See kiri ehmatas mind päris korralikult.Tanel oli mu poiss kui ma veel eelmises kohas elasin.Meie suhe oli alguses täiesti perfektne.Me meeldisime üksteisele sellisena nagu me olime.Kuid ükspäev muutus Tanel täielikult.Ta iseloom muutus jõhkramaks ja külmemaks.Ta ei hoolinud must enam nii ja hakkas mind ka halvasti kohtlema.Talle sõnagi lausumata kolisime me oma perega minema,ja nüüd..nüüd otsib ta mind taga.Aga ma ei kartnud teda.Ma olin kindel,et ta ei tule mulle Eestisse järele.Selleks ta valmis ei oleks.
Kell oli veel vähe ja ma olin igavusse suremas.Kiri Tanelilt ajas mul ka ära tuju arvutis edasi olemiseks ja nüüd polnud mul mitte vähimatki teha.Lõpuks otsustasin ma minna telekat vaatama.Aeg siiski venis ja lõpuks helistas mulle mu sõbranna Kristiina.
Kristiina:,,Hei Kaisa,kuulsin,et oled jälle Eestis?Äkki viitsiksid midagi teha?Niikuinii pole ju üksteist kaua näind ja rääkida oleks ka hullult!Mis arvad?’’Küsis Kristiina ,ähmi täis.Nõustusin temaga kohe ja tunni aja pärast pidime saama tema maja ees kokku.
Hakkasin ennast vaikselt valmis sättima ja täpselt õigeks ajaks jõudsin Kristiina maja ette.Kristiina oli palju muutunud.Tema lühikeste pruunide juuste asemel olid nüüd saanud pikad blondid kiharad ja kui enne oli ta natuke pontsakas siis nüüd oli ta ilus peenike.Iga poisi unistus.
Meil oli terve päev tegemist.Käisime poodides ja muudkui rääkisime oma eludest,mis vahepeal juhtunud on ja muud sellist.Ma otsustasin Kristiinale ka Taneli kirjast rääkida.,,Tead Kristiina!’’alustasin ma juttu, ,,Tanel ajab mind nüüd taga,ma tulin Soomest ära talle sõnagi lausumata ja nüüd on ta mu peale päris vihane.Saatis isegi kirja,et tuleb mulle siia järele.Ma tõesti ei tea enam mida uskuda,kui ta tõesti peaks tulema,siis läheb mul väga raskeks.’’Kristiina läks väga närviliseks.Ta oli must alati hoolinud ja ka nüüd kavatses ta seda teha:,,Misasja?Ta tuleb nüüd siia vä?Issand Kaisa,sa pead midagi ette võtma,räägi Alariga või midagi.Sa ei saa seda lihtsalt nii jätta!’’plärises ta paaniliselt.,,Rahune nüüd maha,ei juhtu muga midagi.Ja Alarile ma ka sellest ei räägi,ta läheks endast totaalselt välja.’’rääkisin ma rahulikult Kristiinale.,,Issand kuidas sa saad nii rahulik olla?Mina sinu asemel oleks närvivapustuse äärepeal.Kuidas ma sind küll imetlen.Sa tuled alati kõigest nii hästi välja.’’vadistas Kristiina minuga nagu mõne kuulsusega.
,,Oi ma tänan!’’ütlesin ma naerdes, ,,Aga kuule ma pean nüüd minema,pean veel ema juurde tööle minema ja tahan enne seda kodust läbi käia ja dušši alt läbi hüpata niiet tsau praegu,kõllame veel eks?’’rääkisin ma ruttu Kristiinale teda kallistades.,,Jah ikka,okei tsau ole tubli siis!’’ütles Kristiina ka mulle ja me hakkasime mõlemad kodude poole liikuma.
Koju jõudes tegin ukse lahti,võtsin ketsid jalast ja hakkasin kohe vannitoa poole liikuma kuid kuulsin äkitselt,et keegi hüüab elutoast mu nime.Jalutasin aeglaselt kuid järjekindlalt tuppa.,,No,tere!Ma ju ütlesin,et näed mind varem kui arvatagi oskad.’’lausus Tanel näole väga vastikut irvet manades.,,Kao ära siit!Ma ei taha suga rääkida!Veelvähem sind näha.’’karjusin ma talle vastu.,,Rahu,rahu tibuke.Ma ju alles tulin.Natuke viisakust!’’lausus Tanel ja surus oma huuled minu vastu.Ma tahtsin teda eemale lükata kuid ei suutnud.Ta oli liiga tugev.Ma peksin teda käte ja jalgadega nii kuidas suutsin kuid see ei aidanud.Ta surus mu vastu seina ja hakkas mult riideid seljast võtma.Suudlemise ta lõpetas kuid ma olin lihtsalt nii šokeeritud,et ei suutnud et karjuda ega ennast liigutadagi.Tanelil olid vabad käed!
,,Lase ta lahti!’’karjus Martin,kes oli uksele tulnud.
ootan uut