Ausalt, tahan kohata kord sind veel-
su kõrval vaikselt, hääletult istuda...
Ning siis: üsna tasa just hommiku eel
taas üksinda heitlikku maailma viskuda...

Lähekski nii, et tagasi ei vaata-
ei ühtki kallistust, ega suudlust...
Siis palun, ära taha mind saata-
Sust tundma ei hakkaks ma puudust...

Pauguga kinni lööme saatuseraamatu,
sest lõpule see peatükk vist jõudis.
Vaid hetke olen veel veidi saamatu-
omajagu jõudu see minult ju nõudis..

Tykkää! 3