Kord juhtus selline lugu. Hommikul tuli minu juurde keegi mees ja ütles: „Te olete jumalik.“

Mina vastasin: „Teil on õigus.“ Siis tuli üks teine mees ja ütles: „Te olete peaaegu kuratlik.“

Mina vastasin: „Teil on õigus.“ Esimene mees küsis: „Mis te sellega öelda tahate? Äsja ütlesite mulle, et mul olevat õigus, aga nüüd andsite ka sellele mehele õiguse. Ometi ei saa meil mõlemal ühekorraga õigus olla.“

Vastasin talle: „Kaks arvamust pole veel midagi. Minu kohta võivad üht-teist arvata miljonid inimesed, ja neil kõigil on õigus, sest seda, mis nad ütlevad, ütleva nad tegelikult iseenda kohta. Kuidas nad saaksid mind tunda? See on võimatu – nad ei tunne veel iseennastki. Kõik, mis nad ütlevad, käib nende endi kohta.“

Seejärel küsis tema: „Aga kes te siis õieti olete? Kui te minu tõlgenduses olete jumalik, ja tema tõlgenduses kuratlik, kes te siis tegelikult olete?“

Vastasin: „Mina olen lihtsalt mina ise. Ma ei tõlgendagi iseennast, mul pole seda vaja. Tunnen lihtsalt rõõmu, et olen mina ise, ja mulle pole tähtis, mida see tähendab. Olen iseendana õnnelik.“

//Osho//

Tykkää! 3