Isa kõndis poja magamistoast mööda ja vaatas, et voodi on kenasti tehtud ja
tuba korras. Seejärel nägi padjal ümbrikku, millel kirjas "Isale".
Isa avas halba aimates ümbriku ja luges värisevate kätega poja kirja.

Kallis isa,

Mul on äärmiselt kahju sulle kirjutada. Ma pidin oma tüdruksõbraga siit
majast lahkuma, et sinu ja emaga stseeni ei tekiks. Ma olen Mallega
tõelise armastuse leidnud ja ta on nii kena.
Aga ma tean, et te ei võtaks teda omaks kõikide nende keharõngaste,
tätoveeringute ja liibuvate mootorratturi riiete pärast ja ta on minust ka
oluliselt vanem. Aga asi ei ole ainult kires. Isa, ta on rase ka.
Malle lubas, et me saame väga õnnelikuks. Tal on oma järelhaagis-majake
metsas ja terveks talveks küttepuid. Me unistame veel paljudest lastest.
Malle on avanud mu silmad ses osas, et marihuaana ei tee tegelikult
kellelegi halba. Me hakkame seda ise kasvatama ja siis vahetame ecstasy ja
kokaiini vastu.
Vahepeal aga peame palvetama, et maailmas leitaks AIDSile ravi, et siis
Malle saaks ka terveks. Ta väärib seda.
Aga isa, ära muretse, ma olen 15 aastane ja oskan enda eest hoolitseda.
Ühel heal päeval tulen kindlasti teile külla, et te oma lapselapsi
näeksite.

Armastusega,
Sinu poeg.

PS. Isa, loomulikult pole eelnev jutt tõde. Ma olen Tommi juures. Tahtsin
sulle lihtsalt öelda, et elus on hullemaid asju kui minu kapi keskmises
sahtlis olev lõputunnistus.
Ma armastan Sind.
Helista kui on ok koju tulla :)/