19.12.2010
34, Tallinn, Eesti
Sirelid seisavad silmini jahtunud mullas,
koltunud tuuled sasivad heitlikke päid.
Kui saaksid veel tulla, näeksid, et endiselt kullast
on suvised väljad, kus kaotatud jäljed sust jäid.
Surevas udus nüüd tantsivad haldjad kui unes,
sõrmedes nagiseb muusika – suve prelüüd.
Nokivad mustad kaarnad lehti vabanend lumest.
Sa kaugened, aga su süda elab mu süül.
koltunud tuuled sasivad heitlikke päid.
Kui saaksid veel tulla, näeksid, et endiselt kullast
on suvised väljad, kus kaotatud jäljed sust jäid.
Surevas udus nüüd tantsivad haldjad kui unes,
sõrmedes nagiseb muusika – suve prelüüd.
Nokivad mustad kaarnad lehti vabanend lumest.
Sa kaugened, aga su süda elab mu süül.
4 näyttökertaa
Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!