Viimased kuu aega..keerasid mu elu peapeale..

miks me teeme inimestele haiget,kui me seda ei taha

miks on raske öelda ei..aru ma ei saa..

Ainuke tunne on segadus...
Mida tahan? Kes olen? Ja milleks?
Kas "tapab" mind see kenadus,
mis peab mind õitsvaks lilleks?

Selleks lilleks, mis kasvab ja närtsib,
kuid kinni elust ei haara...
Selleks lilleks, mis torkab valusalt,
kuid ainult end vaid haavab.

Kahjuks selline ma olen,
nagu lill mida olemas pole.
Aga siiski tabada võib ime
ja see lillgi omale saab nime...

Tykkää!