Tahaks korraks Su silmi näha,
et veenduda Su sõnade siiruses,
kuid ikka end välja vabandad,
et päevad on möödunud kiiruses.
Mu ellu Sa tulid päiksepaistena,
et tuulekiirusel lahkuda sealt.
Mu ümber Su sõnade ahelad,
neist endiselt otsin vaid head.
Ma kardan Sinuga rääkida,
ei tea, kas mõistaksid mind,
nii endiselt sunnin end vaikima
ses vaikuses põleb mu hing.
... teadsin, et see kunagi kord lõpeb, et ma ei saa olla kaua õnnelik. Teadsin, et sa kunagi jätad mindja lähed, kuid siiski andsin ma sulle oma armastuse.
Kui me ei saa olla koos lõplikult, siis olgu kõik veidike. Peaasi, et olen õnnelik
Nüüd ma lähen. Ära saada mind täna, küllap leian isegi tee. Nüüd ma lähen kaugele ära, kuigi valu on südames. Nüüd ma lähen! Ära jälgi mind aknast, täna on su pilku kuidagi raske ja valus tunda. Ja ma läksin.
Enne kui me teineteisest lahkusime, enne kui me teineteise unustame, luba mul öelda ütlemata jäänud sõnad, mis nagu otsiksid teed su juurde :" sa olid ja oled mulle nii kallis, kuid mis teha..."
Nüüd alles taipan su sõnade sügavat mõtet, kuid juba on hilja. Ma tean, et sa ei tule enam. Jääd ainult igaveseks mälestuseks mulle. Tean, et sa ei kanna viha, et…
eks jah mõnele tundu et kõik on kuidagi imelik aga kui nii arvab siis oma viga ja mõni võiks oma nina vähem sinna toppida KUHU POLE VAJA
tänud romekile,kirstile,margitile kes võtsid uue aasta koos minuga vastu.
see oli lahe ja jääb meelde pikaks pikaks ajaks
kõik oli väga lahe muidu kui välja arvata 1 jaanuari pohmakas ja pea valu:)
Õpetasid mind hellitama,
õpetasid mind armastama,
nüüd armastan sind.
Õpeta nüüd unustama
nagu unustasid mind.
öösse on mattunud pilkude varjud,
ja hämaras olla su embuses hea.
Kuumad su huuled vastu mu palet,
hellad su käed mu piha peal.
Iga su puudutus on kui lumme,
iga su suudlus kui suurim tunne.
Nii mu hinge kirjutasid sa armastusread...........