MargoMardus'n blogi
Sõnad kustunud suul.
Öises tuules vilistan viit.
Nõnda lahkun ma siit...
Margo Mardus
13.12.2013 02:55
Ma langesin taevast.
Hetkel kui kustusid tuled...
Sööstes läbi atmosfääri.
Mööda tähetolmust teed...
Ma langesin taevast.
Vaikides,pilvede varjus...
Silmis pimeda linna kuma.
Kehalt rebitud tiivad...
Ma langesin taevast...
...näoli...
...verisele asfaldile...
Margo Mardus
Süda tühi kuis kaja...
Hing iseenese veres...
Vaikus kurdistamas kõrvus...
Imalalt roosad unenäod...
...lõhkemas päikese all...
Margo Mardus
03.07.2012.
Kas hoiad laternat mu kohal...
...kui eksin su hauale...
Kas soojendad mu keha...
...kui uinun su kalmul...
Kas süütad põlema leegi südames...
...kui küünlad kustumas taas...
Sa vaikid...
...ja vaikin minagi...
Margo Mardus
04.07.2012. 01:37
Öised hinged...
sõnatult tähtede all.
Pisaraid valamas
me pimedas toas.
Kustunud leegid
ja vaikinud unistused...
Hämarus neelanud meid.
Kuhu küll jäänud on unenäod...?
Mis saatus tabanud neid?
" Tead kallis Pättu see sms mille sa mulle saatsid tegi mind päris kurvaks...
Ma ei taha sinuga suhtlemist lõpetada aga jah kui sa just ise tahad sellele lõppu teha olgu ma nõustun kui nii on sulle parem... :((
(...)
ma loodan et sa mõtled veel ümber ja suhtled minuga ka edaspidi kahju oleks sinu sugust kallist sõpra kaotada.....!!!! ning võta teatavax et mina Sinu üle ei naera.
ning kui tahad siis äkki räägid mulle ära mis sind vaevab!!!
ma ei taha sind teha kurvaks!!!...
kirja autor teab milles peitub sisu...
Kui vaikinud inglid...
ja pisarais hinged...
Kui lõppemas päev...
ja algamas öö...
Kui kellad seiskunud seintel...
ja aeg kadunuks jääb...
Kui pimedus peitmas mõtteid...
ja me kehad varjudeks saand...
Kui deemonid nukrad ärkamas ellu...
ja neid tänavail uitamas näed...
Kui sõnu magusaid lausumas su huuled...
ja mu silmis surma vaid näed...
Siis käsikäes jalutades surnuaial...
Läbi sumeda suvise öö...
Kurvalt kalmuküünalte valguses...
Me pilgud kohtumas taas...
Küünlaleegi südamesoojus...
Hingede vaikiv lahkumishetk...
Nõnda maailm uuesti loodud...
Eluraamatust rebitud leht...
Ma öös otsin
vaid Sinu nime.
Ma tähtedes näha
võin vaid Sinu silmi.
Ma avan oma hinge
vaikides Su ees.
Su armastuse eest
maksan surematuse hinda.
Taas tänavatel hulgub musti ingleid.
Armujanus põrgu uljaid ulaane.
Öö kaunistamas deemonite julmi palgeid.
Neid,kes täna langenud on maale
Ma tütarlapsi malbeid,
kirejanus,-näljas öödaame,
ilmsüüta neide valgeid
näen uitamas mööda ballisaale.
Sosinal kutsumas mind meretuuled.
Mu paradiisi lennutab kuldne föönikslind.
Jumalanna Fortuna mürgised,tumedad huuled,
seal armunult ootamas mind.
Punaste varjude meeletuid afääre
endalt maha pesen,kui voorust.
Emmates voodis armunuid hetääre,
endasse neelan süütuse noorust.
Pimeduses armastust jagan ma kuule.
Mu nägu tähetolmust jahe ja kaame.
Mind Veenus on suudlemas suule.
Täna,kui jumalad langesid maale.