Sel ööl,
kui varises tähti,
ma kevade tuppa tõin.
Lõin uksed
ja aknad lahti
ning januselt värskust jõin.
Sel ööl,
kui
varises tähti,
ma tiivadki endale sain -
tähetolmust
ja
õrnast õhust
mõtte nõtkusel vormitud vaid...
Siis lendasin
aknast
välja -
ööliblikas sinises öös -
ja otsisin endale koha
täheparvede
heledas vöös.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!