Tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa:
üksteise ette tõttavad,
üksteist nad maha jätavad.

Ma vaatan,kuni väsib silm.
mu mõtte tuleb vaimuilm:
tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa.

Need lumelained väljal,
nad on nii armsad,head,
kui süda on tusas ja palav,
nad jahutavad pead.

Ja põhjatuul on nii lahe,
nii lahedaks läheb pea;
jah,isegi surm on nüüd mahe
ja isegi hukatus hea.

Severim! 1