Дневники

Metsas on suur läbu. Järgmisel päeval käib karu-onu mööda metsa ringi, endal selline pohmakas, et sure või maha. Vastu tuleb jänes, jummala kaine ja rõõmus. Karu siis kohe pärima:
"Kuule jänes, kuidas Sa pohmakast lahti said. Ole mees aita mind!"
"Lihtne. Pead ühe mõistatuse õieti ära arvama ja pohmakas ongi läinud," seletab jänes. "Nii ...Mõista, mõista, mis see on: lip-lipipeal, lap-lapipeal, ilma nõelapistmata?"
"P..."
"Ei ole, kallis karukene, see on kapsas"
"Aga see: Sada matsi kinnises toas?"
"P..."
"Jälle panid mööda."
"Proovime veel: Kaks kera oradega ühendatud?"
"P..."
"Sa oled lausa loodusetu, see on käärid!"
Karu ei saanudki peavalust lahti, läks edasi. Vastu tuli hunt, sellel veel suurem pohmakas. Hunt karukäest kohe abipaluma. Karu sügab kukalt:
"Mis see jänes nüüd ütles... ahaaa, mõistatuse arvad ära, on pea kohe korras"
"Noh lase tulla"
"Kuidas see nüid käis... ei mäleta eriti....Jah- meeldetuli:
Sada kurki p... kinni ilma nõelapistmata!"
"Hmmm... p...?"
"Ei ole, jänes ütles küll, et käärid..."

olen tihti mõelnud miks on inimesed nii õelad ja kurjad?aga pole seni veel vastust leidnud. pidev klats ja tühjad jutud-aga see inimene pole rumal kes seda räägib vaid see kes edasi räägib-ta näitab sellega kui loll ta on ja pole oma aega kuhugile mujale panna kui pläterdamisele.ja kogu aeg keegi tahab kellelegi halba...aga ei mõelda sellele,et enne tuleb enda ümbermõõt ärä mõõta,kui hakkad teisele auku kaevama-võid ise sisse kukkuda. ära taha teistele kunagi seda mida sa endale ei soovi-kuigi jah iga eestlase magustoit on teine eestlane!!! kuid siiski jõudu kõikidele latataradele!!!

terve elu on tuksis-kas ka ükskord hakkab pilve tagant päike paistma???????

elu on ilus

häid jõule kõikile

me läksime mariga

rohelisse majja ja viisime galinale säästu saja.

siis tulin mina oma rolleriga,saatsin galina kodust ärapullidega.

raigo jäi haigeks tal 40 kukkus,galina oma peltikusse uppus.

valeri tuli kahfliga sitta välja ahmima ja sitahaisu ahnima ja tagand järgi vahtima.

üks plika läks mööda ta oli täitsa söödav, selle peale slavik istus ja tal oli taskus pläsku.

Kes viimasena naerab, see on neeger.
Kes ees, see neeger.
Öösel on kõik neegrid hallid.
Kingitud neegrile suhu ei vaadata.
Neegri suu ei valeta.
Neegrid läevad hallad järel.
Kus neegrit näed laita, seal tule ja aita.
Kaks neegrit on ikka kaks neegrit.
Tänasida toimetusi ära viska neegri varna.
Käib nigu neeger ümber palava pudru.
Keelatud neeger on magus neeger.
Suur tükk ajab neegri lõhki.
Nigu neegri selga vesi.
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka neeger.
Töö kardab neegrit.
Parem hilja kui neeger.
Neegril on suured silmad.
Vara üles, hilja voodi - nõnda neeger majja toodi.
Neeger ja õnnetus on vennad.
Neeger ei hüüa tulles.
Esimene neeger läheb ikka aia taha.
Ära hõiska enne neegrit.
Vanale neegrile uusi trikke ei õpeta.
Neeger…

ma näen, aga ei vaata.
Ma lepin, aga ei kaota.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne aga kõike märkan, reegleid jälgides nad purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan, olen tugev, kuid vajan sind. Kallistan aga ei puutu, olen muutlik kuid ei muutu, naeratades pisaraid peidan.
Tahan luua aga lõhun, olen suur
aga ometi nii väike. Olen vaikne
aga räägin palju. Vahel näed mind
vahel mu varju,
ei ole ma igavik - olen vaid hetk.
Olen päev, mil säravad tähed. Saadan
su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta, tahan
teada, kuid ei küsi, olen vaid hetk,
mis ei püsi...