Täitke *
Sina:
♥Su nimi :
♥Su vanus :
♥Su sünna :
♥Su msn :
Kas sa ?
♥Ütleksid ,et armastan sind :
♥Teeksid,mulle musi/kalli :
♥Kingiks mulle lille :
♥Annaks mulle öö--varju kui vaja läheks:
♥Annaks mulle Nõu kui vaja läheks:
Ja meie :
♥Vali mulle hüüdnimi :
♥Mu lemmikut värvi tead ? Mis see siis on ? :
♥Oleme me kalli teinud:
♥Oleme me näinud üksteist? Kui ei , siis kas tahaksid ? :
♥Kõige Lähedam inimene on sinu--jaoks kes?:
Mida arvad minu :
♥Silmadest?
♥Iseloomust?:
♥Riietusest :
♥Piltitest :
Juustest :
Su pilk on rabav
ja ahvatlev.
See pilk on valus minule.
Ei talu sinu pilku ma,
miks, ma ei tea.
Seal ei ole miskit erilist
On minu jaoks vist.
Kui su pilk kord tabab mind,
püüan öelda:"Ma armastan sind!"
Kui mulle otsa vaatad sa,
siis pilgu maha heitma pean.
Küsi palun, mida tahad,
rõõmsalt vastan sinule.
su pilk on niivõrd rabav,
et armund olen sinusse.
Mis mõttet on riimida sõnu,
kui sõna ei seleta?
Kas mõttet on tunda mõnu
riimidest,millest aru ei saa?
Ja tuleb nõmedusigi nii,
et saaks riimirea kokku panna.
Näide on siin:
Hernesupp on hea.
Mis mõttet on riimida sõnu,
kui seda ei osata?
Kas tõesti saad tunda mõnu
sõnadest, mis ei seleta?
Sõnasid seadma peaksid sa nii,
et mõtte saaks sügava
kui riime luules ei olekski-
ta olla võiks vabana.
Sõnu riimida mõttet ei ole
vabavärss on hoopis lihtsam
kergem ja mõistlikum.......
südamlik naine
on armunud.
Ta on armunud liiga meeletult.
Mehesse kellel on kiire,
et isegi ei leia aega
tema armastuse jaoks.
Armastab meest,
no nii kuradima meeletult,
et ei suuda oma silmi avada.
Miks on see nii kui mõtlen
helgemaid tundeid
saan ma neid varjata.
Kuna mu tunded ei huvita
seda kiirustavat meest.
Mees kellel nurjatust,
hea naine kunagi ei märka.
Ta suleb silmad ja ainult
unistab südamlikust mehest.
Keda ta iial ei leia,
ning armastus jääb ainult talle endale,
see on talle valus.
Ta tõstab pea ja läheb muudkui edasi
kaugustesse, igaviku.
Vaatan läbi vihma,
läbi akna,
läbi pisarate...
järele veel sulle.
Vaatan kuidas sa lähed,
vaatan veel siis, kui oled läinud,
vaatan õhtuni, ööni,
kui taevas on tähed,
vaatan veel järele sulle,
vaatan, kuidas sa lähed.
Ma unistan sinust
päeval ja ööl.
Ja vahel,
kui olen isegi tööl.
Ise aga tean,
et ei meeldi ma sulle.
Aga sa ise oled süüdi,
et nii armas oled sa mulle.
Sa poleks minuga,
kui oleksin ma ainus naine,
kogu maa peal.
Sinu pruunid silmad
ajavad mu segi
ja su naeratus
on kui päikesesära.
Su huuled on nii õrnad
(ma kujutan seda ette),
Kas oled sa päriselt olemas,
või on see lihtsalt silmapette?
See polekski võimatu, sest olid sa täiuslik.
Ma unistan su kallistustest
ja suudlustest mu suul.
Olen vari.
Iseenda vari.
Ma pole see kellena näin.
Pole see, pole see....
Olen vari.
Tühi vari.
Ma olen kaduma läinud.
Olen läinud ,olen läinud......
Kuid kellena näin.
Või kuhu ma jäin?
Olen vari.
Ning varjuna näin.
Iseenda vari
Ma ikka veel sinuga pargiteel käin.
Tahan laskuda madalamale
Kui muld on jalhe all
Tahaksi näidata oma viha ja vaenu
Oma kurvastust ja ahastust
Tahaks laskuda madalamale
Kui ookeani põhi
Vihkan piiritult mind ümbritsevat
Ja teadmist ,et olen üksi
Tahan peita end ilusa maailma eest
Sest kõike ilusat näen
Inetumana kui kunagi varem
Kardan et minu teadmine
Ja usk hävitavad mind
Sest olen ju vaid inimhing
kas te teate .
eile nägin und.
sajab valget pehmet lund
mina olen jõulumees valges pehmes habemes
ema seisab minu ees
silmad vees käskisin tal antsida nõnda jäi ta vitsata
Tahan tunda end sinuga,
nagu sina tahad tunda end minuga.
Armastus suur ja kirglik,
nagu muinasjutt.
Samas aeg lääb,
aga minu arm jääb sulle.
Samas läevad päevad,
kui laisad loomad.
Ja iial me arm ei kustu,
ega me õrnad tunded ei mustu.