Дневник пользователя aleks30

aleks30
66, Пылва, Эстония

07.12.2021

Probleem on selles,et e stsenaariumid tuginevad keerulistele arvuti mudelitele,Mudelid peavad sisaldama peaaegu hoomamatut hulka variatsiooned,sest näiteks vulkaanilisus,merehoovuse ja Päiikese akitiivsus tekitavad suusri ennustamatuid kõikumisi.Asja teeb veelgi halvemaks see,et teadlased et tunne veel ltüüäbi ja lõhki kõiki kliimat reguleerivaid protsesse.Muu hulgas seda,kuidas eri tüüpi pilved võivad soojust kas vähendada või suurendada,kuidas meri atmosfäär energiat vahendavad ning millised protsessid toimuvad liustike murenemisel ja jäälkilpide sulamisel.Palju tundmatuid muudab üksmeelse diagnoosi panemise keeruliseks.Näiteks osa eksperte arvab,et CO2 heitmed ei mõju klimat sellises ulatuses,nagu väidab IPCC,samas kui teised leiavad,et stsenaariumid on liiga konservatiivsed.Teine näide on merevee taseme tõus.Mõõtmised näitavad,et meri tõuseb ligikaudu kolm millimeetrit aastas.IPCC ennustab 2100.aastaks 26-98 sentimeetrist tõusu,selle ala spesialistid arvavad,et meri tõusta 60 cmTeises leeris on teadlased,kes nimetavad merevee tõusvat taset loomilikus sellele vaheperioodile.milles praegu viibime.

KLIIMA TUNDLIKKUS POLE KINDEL

Atmosfääri CO2 on suurenenud.Teadlased ei oska aga kindlalt öelda,kui palju see muutus kliimat mõjutab.

Kui teadlased arutavad,kuidas CO2- heitmed Maad mõjutavad,räägivad nad ;; klima tundlikkusest,,.Teisisõnu küsimusest,kui palju tõuseb atmosfääri temperatuur,kui CO,-sisaldus kahekordistub.Teadlastel pole kindlat meetodit selle väljaarvutamiseks ja ÜRO klimmapaneel rahuldub vaid nentimisega,et temperatuur tõuseb 1,5-4,5 kraadi.



03.12.2021

Niinimetatud hindamisaruanded peaksid andma selge pildi,millises suunas kliima liigub.2015.aastal saab IPCC valmis viienda raporti,mis põhineb rohkem kui 9200 teadusartikli  läbitöötamisel.Võtmearvud avalikustati siiski juba 2013.aasta septembris,et otsuse langetajatel oleks mliie põhjal kliimapoliitikat arutada.Järeldus on,et patsiendil on palavik.                                                        Mõõtmiste üle ei vaielda,...                                                   Raporti mõõteandmed temperatuuri,merevee taseme ja co2 heitme kohta näitavad,et Maa keskmine pinnatemperatuur on130 aastagatõusnud 0,8 C.Ehhki viimasel 15 aastal pole temperatuur muutunud,jätkab jääsulamist ja mere tõusmist.Kogu maailma eksperdid ,nii need,kes raporti koostsamis osalesid,kui ka need kes pole selles osalenud,ksutavad IPCC raportit võrdlusetalonina.Selle üle,et me peaksime atmosfääri üha rohkem kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaaseei ole midagi vaielda.Co 2 sisaladus atmosfääris on alates 1750.aastast tõusnud rohkem kui 40%.Ada kui palju kasvuhoonnegaasid kliimat mõjutavad ,võrreldes merehoovuste,kosmilise kiirguse,vulkaanilise aktiivsuse ja teiste looduslike teguritega - selles,ei suuda teadlased kokkuleppele jõuda.Looduslikult on IPCC-l oma nägemus.Raport kinnitab,et üle poole aastatel 1951- 2010 toimunud soojenemisest on  95 %-lise tõenäosusega inimtekkeline.Lisaks on 15 aastane pinnatemperatuuri tõusu paus kliimapaneeli hinnangul loooduslik võnkehälve üldjoontes tõusvas kõveras ja tõenäoliselt soojenemine mõne aja pärast jätkub.


26.11.2021

KAS MAAKERA  JAHENEB?

Kliimateadlaste kasutatavad mudelid ei ennustanud 1998.aastal toimunud sakki temperatuuri kõveras.

Kuigi tulevikustsenaariumide modelleerimisel on teadlaste käsutuses maailma võimasmad superarvutid,ei käitu kliima alati arvutuste kohaselt.Keegi ei ennustanud,et 1998,aastal soojenemine pidurdub.Arvutid kasutavad ajaloolisi andmeid ja teadmisi sellest,kuidas kliima käitub ning neid andmeid uuenatakse pidevalt.Kuid mudelitel on raske välja arutadanäiteks pilvede mõju,jää sulamist ja Vaikse ookeani ilmastikunähtuste mõju.

Alates 1980.aastast hakkas Maale kuhjuma asju,millega see kunagi polunud kokku puutunud:autod,lennukid,tuumajaamad,andmekeskused,hiiglaslikud tehased.Need kõik on loonud inimene.Ja alates 1880.aastast  on maakera keskmine temperatuur tõusnud 0,8 kraadi.Vaidlus selle üle,kuidas need lkaks asja seotud on.ongi see mida me nimetame kliima debatiks.Argumendid tuskavad  nii üle teadus,kui ka meediamaastiku.Keset kõike seda seisab ÜRO valitsutevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC,mis esindab 39 riigi teadusinstuutide kliimaeksperte ja mille ülesanne on koostada patsient Maa haiguligu.



18.06.2021

võrdluskimp suuatakse peeglile.

2.80% kiireimbus,mida võib nimatada objektkimbuks suunatakse tulekaju poole.

3.Lääts hajutab objektkimpu nii,et see saab tabada suuremat pinda,näiteks inimkeha.

4.Objektkimp tabab leekide taga olevaid inimesi ja esemeid ning peelgeldub infrapunakaamer poole tagasi.

''Naised ei leia teed''Mehed ei kannata valu ja naistele meeldib poes kaia.Kas see on tõest nii? Imeline teadus uuris põhjalikult fakte ja esitab nüüd teaduliku tõe kümne sugusid puudutava müüdi kohta.

1.'' Meestel on parem kohatunnetus''Mitu katset on näidanud,et meestel on parem kohatunnetus,kui naistel ja et need kaks sugu kasutavad tee leidmiseks erinevaid strateegijaid.Naised paneevad tähele väikesi detaile ja läbivad tänu sellele hästi marsruuti,kus nad on juba varem käinud.Mehed aga orieteeruvad maastiku üldiste tunnuste järgi ja neil on parem suunade ja vahemaade tunnetus..      Saksamaa Ulmi ülikooli professor Mathias Ripe skaneeris meeste ja naiste aju katse jooksul,mil nad navigeerisid läbi virtuaalse labürindi.Naised leidisid enamasti õige tee,jättes meelde,kuidas mingi kõrvaltee välja nägi ja kuhu see viis.Meestel oli suurel määral intuitiivne tunnetus,millises suunas nad peaksid minema.Lisaks näitas aju skanneerimine,et mehed ja naised kasutasid ülesande lahendamiseks täiesti erinenvaid ajukeskusi.Naistel oli suurim aktiivsus kiirusagaras ja oimusagara parempoolses osas,samas kui meestel oli aju aktiivsus suurem hipokampuse vasakus pooles.Osa teadlasi toetus erinevust seletades sugude evolutsioonilsele arengule:naised hoidsid lapsi ja püsisid kodu lähedal mehed käisid kaugel jahil ja liikusid saakloomade püüdmiseks kodust kaugele.Üks uus uurimus viitab siiski sellele,et see seletus ei pea paika.Nimelt võib sugude erinevust tee leidmisel näha paljude loomadei puhul,sõltumata sellest,kui kaugele nad pesapaigst liiguvad.Uue uurimuse taga olevate teadlaste sõnul on seetõttu palju tõenäolisem,et suguda kohatunnetus on tingiitud geenidest või…


17.06.2021

Komapäev 5.jaanuar 2005:

ÜRO kinnitab,et lisaks paljudele hukunutele jäi enim kannadada saanud riikides Indoneesisas ja Sri-Lankal kodutuks kuni 1,3 miljonit inimest

Kolmapäev 19.jaanuar 2005.

maaiima meedias pakutakse hukkunute koguaruks ligikaudu 230 000-see on lõplik hinnang.

Avavatamata skorpione võib veel palju olla

Bioloogid avastasid Ecuadoris siini tundmatu ligi.See on 5 sentimeetri pikkune skopion,millele pandi nineks Titus (aterus) crassicauda,leiti Andide Ecuadori -poolsest osast,mis on tuntud oma rikkaliku loomastiku poolest.Piirkonda pole eriti põhjalikut uuritud ja teadlased usuvad,et seal võib olla veel skorpioni liike,mis avastamist ootavad.

Kuidas sündis grammofon?

19.sajandil suutsid ppaljud leiutajad ümbritsevaid helisid salvestada,kuid nende taasesitamine tundus võimatu.Alles 1877.aastal yegi Thomas Edison läbimurde jja graveeris hõbepaberiga kaetud silindrile hehilaineid.kui nõel uuesti graveeritud vahasse torgati hakkas see vibreerima ja mängis salvestatu taas ette.Selline oligi grammofoni prototüüp.Esialgsele seadmele tehti loomulikult taiendusi ning kõigest 20 aastaga levisid heliplaadid üle kogu maailma.20.sajandil oligi just vinüülplaat kõige levinum helikadnja,mis hakkas populaarsust kaotama alles siis,kui lettidele saabus CD.

Ohvri kujuist näeme hologrammina

 Siiani on tehnika võimadanud tuletõrjujatel avastada vaid suitsu mattunud inimesi.Aga nüüd on Itaalia teadlased töötanud välja kaamera,mis näeb ka läbi tule ja näitab näitb varjatud inimestest hologrammi.

1.Infrapualaseri kiir liigub kiirejaoturi suunas.

2.80 % kiirekimbust,mida võib nimetada objbektikimbuks,suunatake tulakahju poole .20% kiireimbust nn 





16.06.2021

Teisipäev 28.detsember:Pärastlõunal teatab uudisteagentuur,AFP,et kinnitust on saanud üle 55 000 inimese hukkumine.

Kolmapäev 29.detsember:hukkunue arv on tõusnud 77 000 inimeseni ja kooduskatasstroofist tabatud riikide elanikud proovavad surnuid võimalikult kiiresti matta,et vältida epideemia vallandumist.

Neljapäev 30.detsember.hommikul on ameimitlik hukunute arv tõusnud 82 847 inimeseni,aga päev jooksul tõuseb see veel märkimisväärselt ja päeva lõpuks see juba 114 000.ÜRO peasekretär Kohfi Annan nimetab tsunaamit ''ennenägematus katastroofiks''

Reede 31.detsember:hukunute arv kasvab jätkuvalt ja nüüdseks on see jõudnud 124  000 inimeseni.Katastroof jätab jälje kõikidele uusaastapidustutele ja mitmes riigis peetakse enne keskööd miniutiline leinaseisak.

Laupäev 1.jaanuar 2005:nüüd hakkab abi jõudma kõige rängemini kannatanud saanud piirkondadesse,mis on pärast katastroofi isoleeritud.Nende seas on Bena Aceh indoneesia Sumatra saare põhjaosas.ÜRO uute arvutuste järgi tõuseb hukkunute arv 150 000.


.

























































































15.06.2021

      Maavärin ajab mere liivele

kui maa värin raputab merepõhja,,võib see liivele ajada tohutud veemassid,mis muutuvad rannikul hiidlaineteks.

1) Pinge vallanab värina

Kahe tektooniise laama vahel tekivad pinged.Mõne aja pärast vallanduvad pinged maavärinana.

2.Meepõhi tõukab vee liikvele

Merepõhi kummub üles ja tõukab vee  kiirusega kuni 1000/h liikuma epitsentrist eemale.Sügavas meres om selliine laime vaid väike virvendus,selle laius võib aga olla mitusada kilomeetrit.

3.Laine kotab kiirust

Kui veemassid rannikule lähenevad,pidurdab tõusev merepõhi selle kiiruse 30-40 km/h.Veemassi kokku pressimine tõmbab vee rannast sageli ära ja lisavesi kasvatab laine veelgi kõrgemaks.

 4.Vesi uhub üle maa

vesi liigub tagasi ranna poole.Hiilglaslike mõõtmetega laine - kuini 30 meetri kõrgune - tabab maismaad jõuga,mis võib linnad tervikuna mibema uhtuda.

KATSTROOF JÕUAB KOHLE MÕNE TUNNIGA

7.59 Maavärin,mille tugevuseks mõõdeti 9 megnetuudi Richtei skaala järgi,paneb merepõhjas Sumatra looderanniku lahedal vappuma.Värin raputab enam kui 1000 km kauugusel ehitisi ka pealinnas Bagkokis,mis asub 1260 km kaugusel.

8.15 Hiiglaslikud lained tabavad Indoneesia Sumatra saart,kuis kuni 30 meetrised lained uhuvad minema väikesi ja suuri linnu.Kannatada saavad ka India saareühmad Andamanid ja Nicobarid Bengali lahes.

9.30 Tohutud veemassid tabavad Lõuna-Indiat,Sri-Lankat ja Taid

11.00 Hiidlaine jõuab Maldiividele ja ujutab selle üle.Hiid laine jätkab Aafrika idaranniku suunas ja jõuab lausa Port Elisabethi,mis asub Aafika Lõunarannikul.pärast umbes 12 tunnist ja 8000 kilomeerist  rannikut jõuab seal maale ligi kolme meetri kõrgune laine

     Katastroofijärgsed päeavad Esmaspäev 27.desember:alustatakse ulatuslike päästetöödega ja ÜRO saadab teele esimese päästemeekonna.Hukkunte arvuks pakutakse esialgu ligi 27 000 inimest.



 


02.06.2021

 Hai jahib mitme meelega                                                                           ZOOLOOGIA:Hain on himuäratavad jahimehed,aga Kuidas nad täpselt saagi asukoha välja peillivad ja talle lähemale hiilivad on olnud mõistatus.USA Lõuna-Florida ülikooli teadlased said pärast kuus aastai kestnud uuimistööd sellele jälile.Teadlased püüdsid kinni ja panid akvaariumisse uurimiseks kolme hailigi esindajad:musttipp-rifhai,vasarhai ja ammhai.Uurimustöö tulemuste põhjal võis öelda,et haid kasutasid oma tudlikke meeli keerulises kootöös jahi erinevates staadiumites.Peale selle selgus,et haide jahipidamise viis oli liigist olenemata enam-vähem ühesugune.Kauge vahemaa puhul kasutavad haid haistmismeelt.Kui nad on saagile lähemal,kasutavad nägemismeelt ja küljejoont,mis on otsekui kompimismeel.jahi viimases etapis kastavad haid saagi täpseks ründamiseks rünnandamiseks n-õ elektrilist meelt.Uurimistöö ühes osas lülitasid teadlased ühe või mitu hai meelt välja,kattes näiteks nende nina isoieeriva materjaliga,blokeerides sel moel elektrilise meele.Haid suutsid puuduva meele suures osas kompenseerida,kaastades mõnda teist meelt.

       Meelte kasutamine sõltub kasutamissest.

Kui hai peab jahti,kasutab ta keerukas koostöös kõiki oma meeli.Hail õnnestub saak kinni püüda isegi siis,kui mõni meel on välja lülitatud.

1.Haistmismeel:Pikema maa tagant orienteerub hai lõhnatajuga.Hai regitreeib isegi väga nõrga lõhna peal.                                                2.Kmpismeel:Kui saak on lähemal,registreerib hai küljejoonega,mis on lima ja tundekarvakestega süvend saagi tekitarud vibratsioone    3.Nägemine:Lühema maa tagant orienteeub hai suurte ja valgustundlike silmadega.           …


31.05.2021

Veed värvuvad veripunaseks

 Esimesena lasi jumal kõigil Egiptuse veekogudel muutuda vereks.Tänapäval team,et mõni jõgi võib võib tõesri punsse värvuse omandadaKlimatoloogid tegid kindlaks,et tol ajal kliima muutus.Kuumem ilm võis niilus kuivata ja muuta selle aeglaselt voolavaks ja mudaseks.Toiduiainwtikkas ja aeglase vooluga jões arenevad kiiresti veiikad.Seega võis kliima muutus vetikad vhama panna. Näiteks üks prkonda Pfiessteria kuuluv vatikas võib eristada punast pigmeniti.

2 NUHTLUS:MILJONID KONNAD VALLUTAVAD MAA

Järgmisena jumal Egiptusesse konnade hordid.Knnade arengut juhib teatud hormoon.Kui konnad tunnetavad,et nende veekogu ähvardab hapnikku tarbivate vetikate vohamine,võib konnakullese areng täiskasvanud konnaks toimuda kiiremini.Kui jõgede veetase oli langenud või need olid vetikaid täis,toimus ilmselt konnade ''beebibuum'',vetikatest tihkest veest põgenesid konnad maismaale ja otsisd varju ja toitu egiptlaste kodudest.

3.NUHTLUS:PUTUKAD RÜNDAVAD KÕIKI

      Kolmanda nuhtlusena saais jumal egiptllastelele ja nende loomadele sääsed.nii kirjeldab seda nutlust eestikeelne piibli tõlke versioon.



29.05.2021

        EGIPTUS NUHTLUSED OLID LOODUSNÄHTUSED                    Piiblis karistab jumal Egiptuse vaaraod,kes ei tahtnud iisraeli rahvast orjusest vabastada.Ta muudab jõed vereks,mähib maa pimedusse ja laseb sadada hiiglalikel raheteradel.Kuid kümne Egiptuse nuhtluse toinumiseks ei olnud vaja üleloomuke jõude.





← предыдущая 1 2 3 4 5 ... 221 следующая
Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут