Дневники
"Päev on sind,tütrepoeg,väsitand ära,
padjale panidki pea
Viiskümmend aastat aplause ja kära-
sina sest miskit ei tea...
Sina ei tea,kuidas Prometheus suri
Oidipus tundmata sul.
Sina ei tea veel,et Jago on kuri
et Hamlet ei olnudki hull.
Tiina ja Margus ei saanudki paari
kuigi neil arm oli eht
Vestmanni raha eest osta võis kraami
Talent oli Piibeleht.
Osta võib kõike peale ande ja sarmi
noorus on närbuv kui õis
märkan Su otsaees kukkumisarmi
see on vaid algus,mu poiss.
Tõuse ja kuku,siis kasvad Sa sitke
elu on keerukas murd
siis Sulle küsimus " Olla või mitte "
tundub…
oled roos, mis iial ei närtsi...
oled süda, mis iial ei purune...
oled õnn, mis iial ei nuta, sest
MA ARMASTAN vaid SIND!!!
JA NII ONGI!!! -
Armastan Sind sõbrake,
oled minu kallike.
Süda lõhkeb sees mul juba,
igatsusest tuhmub tuba.
Kus sa oled minu kallis,
ooten Sind ma vanas hällis.
Vana häll on sinust tühi,
mina säält ain`t tolmu pühi.
Ka kogu pere ootab Sind,
ja loodan, et igatsed ka mind.
Loodan iga - hetk Sind näha,
tuled tagasi - ma loodan väga.
Anna andeks kõik me vead,
käitusime just - kui sead.
Oled loom ja meie koer,
ainult meile sa ju poed.
Unistad ehk sellestki,
selles pole kahtluski.
Õnne mõte oled Sina,
head - ööd ... peale…
Kahe kuldse rõnga sisse
mahtuma peab armastus,
mis peab jääma südamesse
alles alati kui uus.
Sinna sisse mahub palju
kannatlikkust, lahket meelt,
õnne kindlat nagu kalju,
lilli-päikest ühtsel tee
Nii palju, kui kärjes mett
ja rosinaid kringli sees.
Nii palju, kui laulus tõtt,
me õnne sul soovime.
On jälle sul sünnipäev
see tore ja rõõmus päev
ja naer olgu sul silmis,
kui vikerkaar
ning elu kui filmis.
Hip-hip-hurra.
ära ytle, et armastad, kui see nii ei ole...
Ära ytle, et hoolid, kui sul on tegelt suva...
Ära ytle, et igatsed, kui sa tegelikult ei taha mind nähagi...
Ära ytle, et olen see õige, kui sa tegelt ei mõtle nii...
Ära ytle, et sa ei petaks mind, kui sa seda juba teinud oled...
Ära ytle midagi...
vaiki......
Sind püüan ikka unustada
Kuid liiga raske on see
Oma mälestusi kustutada
Mu mõtteis oled sa veel
Unenäos sind veel ma näen
Kuidas õrnalt embad mind
Ja mu ümber on su käed
Ning ütled:ma armastan sind
Mul meeles on su naer
Mida korduvalt pakkusid
Kuid läbi sai see aeg
Mu juurest Sa lahkusid
Alice.
Ma olen absoluutselt harjunud ära selle eluga mis mul siin on. Kui ma teiega aus olen, siis pole mul mõttessegi tulnud, et võiks kõik jälle pea peale pöörata. Vana nõid, temaga on nagu on. Me lihtsalt ei räägi enam. On möödunud juba viis kuud sellest kui siia kolisime ja umbes teise kuu poole pealt sai ta aru, et ma ei vasta ühelegi tema küsimusele ja teen nii nagu just mulle meeldib. Nii palju kui ma temast midagi tean, siis ta käib tihedalt läbi selle põõsa John'iga. Sellest mehest ei oska mina midagi arvata. Sellest päevast peale kui soovitasin…
Ilmselgelt on mul kaks võimalust. Kas minna tagasi ja teha nägu, et seda kõike ei ole olnud. Teine võimalus on, et astun nüüd just siin ja praegu oma saatusele vastu. Saagu mis saab. Ei saaks öelda, et ma just relvitu oleks. Pealegi, midagi sellist ei saa ma ometi käest lasta, sest minu tunded ei ole nali. Ma lihtsalt ei olnud varem kindel, aga öeldakse ju ikka, et alles siis saame aru kui oleme kõige tähtsama asja käest lasknud. Alles siis tunneme seda tühjust mis on meile sügavale südamesse uuristatud ja just siis teame, et oleme teinud nii meeletult valesti. Seega…
Ma ei lugenud läbi, ei imesta kui palju vigu on. Ma lihtsalt ei viitsi seda juttu mitte kusagile aretada. Olen omadega ummikus, sest ma ei tea kas teha sellest järjekordset reidi laavstoorit või viia asi üldse ulmeks ära. Selle osa kirjutasin ainult selle jaoks, et lubasin ühele pisikesele tüdrukule ammu, et kirjutan uue ning veel selleks, et mu sõbranna tundis ka uue osa järgi huvi. Andke mulle mõtteid! Mida ma teen? Ulme, armastus, midagi muud???
Nagu te näete ja aru võite saada, siis enam ma ei viitsigi kirjutada. Täpselt nii nagu ma arvasin, aga noh, eks ma lihtsalt lõpetan selle jutu kuidagi hästi kähku paari osaga ära. Äkki te ei ole siis nii pettunud, ma loodan. Eks näeb, võib-olla tuleb just tuhin peale uuesti. Ma olen tegelikult tuntud oma lõpetamata asjade poolest. :D